Avaliku sektori hangete roll ringmajandusele üleminekul

Just tarbijatel on ringmajanduse edendamisel täita võtmeroll. Ettevõtted saavad pakkuda ringseid tooteid ja teenuseid ainult siis, kui nende järele on nõudlust. Euroopa Liidus moodustab avaliku sektori tarbimine igal aastal keskmiselt umbes 14% SKPst. Lisaks tuleb arvestada, et paljudes sektorites (nt ehitus, jäätmekäitlus) on avalik sektor peamine hankija, mõjutades olulisel määral seda, milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse. Seega, kui avaliku sektori organisatsioonid hakkavad eelistama keskkonnahoidlikke ja ringseid tooteid/teenuseid, siis on võimalik turgu olulisel määral mõjutada ning liikuda kiiremini kliimaneutraalsuse ja ressursside jätkusuutliku kasutuse suunas. Nii on keskkonnahoidlik ja ringmajanduse põhimõtteid arvesse võttev riigihange mõjuvõimas tööriist avaliku raha kasutamiseks tõhusal, säästlikul ja strateegilisel moel ning jätkusuutlikuma, sh ringsema majandussüsteemi poole liikumise kiirendamiseks. 

Seda on teadvustatud ka Euroopa Liidus, kus nähakse, et riigihanget ei to-hiks vaadelda pelgalt kaupade, teenuste või tööde ostmise hankemenetluse-na, vaid seda tuleks käsitleda pigem olulise avaliku sektori keskkonnajuhtimise vahendina, mis aitab saavutada ELi strateegilisi (sh keskkonnapoliitilisi) eesmärke. Kuna ringmajandusele üleminek eeldab uute ringsete toodete ja teenuste loomist, siis on avalikul sektoril läbi ringhangete oluline roll sellistele toodetele ja teenustele nõudluse/turu tekitamisel. Nii peaks avaliku sektori hankijatel olema mitte ainult vabadus, vaid ka kohustus kasutada laiemalt keskkonnahoidlikke ja ringseid hankemenetlusi ja kriteeriume.

Samas tuleb tõdeda, et Eestis praegu pole Euroopa Liidu riigihanke direktiivis pakutud strateegiliste keskkonnahoidlike ja innovatiivsete hangete menetluse võimalusi veel piisavalt kasutatud.