Kasutusele ja tulemusele keskenduvad hanked
Ringhangete puhul on oluline esmajoones mõelda, millist vajadust tahetakse rahuldada ning kas seda saab traditsioonilise eseme/toote soetamise asemel teha hoopis vastavat funktsiooni pakkuvat teenust ostes.
Tüüpilise lineaarmajanduse loogikale vastava hanke puhul lõppeb tootja/tarnija vastutus müümise hetkel. Toodetele garantii andmine võimaldab mõnevõrra pikendada tootja vastutust. Seejärel kasutavad tarbijad tooteid seni, kuni need on kas tehniliselt või majanduslikult oma väärtuse minetanud. Kui toote majandusväärtus tema funktsionaalse kasutusaja lõppedes on null eurot, siis üldjuhul puuduvad majandusstiimulid toodet või selle koostisosi kvaliteetselt korduskasutada või ringlusse võtta.
Tarbijad valivad toote korduskasutuse tavaliselt ainult siis, kui see on neile majanduslikult otstarbekas. Lisaks tuleb arvestada, et tarbijatele on tootes sisalduva materjali ringlussevõtt ainult harvadel juhtudel majanduslikult tasuv. Klassikalises lineaarmajanduses on aga tarbijale, kellel on vähe teadmisi või võimalusi ringlussevõttu tagada, pandud vastutus toote eest, kui selle funktsionaalne kasutusiga lõppeb.
Ringhanked soodustavad tootjavastutuse põhimõtte laiemat rakendamist ja ka vastupidi. Toote asemel teenuse ostmine tekitab olukorra, kus nii hankija kui ka tarnija/tootja on ühiselt vastutavad kasutatava toote väärtuse säilitamise eest. Vastutuse jagamine tekitab tarnijatel/tootjatel ka tegeliku huvi pakkuda kvaliteetseid ja pika kasutusajaga ning võimalikult ringseid tooteid. Jäädes toote omanikuks, on tarnijal/tootjal majanduslik huvi oma toote väärtust suurendada. See omakorda motiveerib tarnijat/tootjat kasutama parimal viisil oma teadmisi, et tagada läbi ringse disaini toodete lihtne hooldus ja parandamine, korduskasutus ja muid lahendusi, mis tagavad selliste toodete pikaajalise ja ringse kasutamise ning uute toote-teenuse ärimudelite arendamise.
Kasutusele ja tulemusele keskenduvad hanked eeldavad teistsugust suhet hankija ja tarnija vahel. Eesmärgiks ei ole ainult ühekordse tehingu tegemine, vaid pikaajaline koostöö nii hankija ja tarnija, aga ka kogu tarneahela või teenusesüsteemi osaliste vahel. See eeldab ka avaliku sektori hangete puhul hoopis teistsugust lähenemist, kui seda on senini toodete hankimisel ja ostmisel tehtud.
Üldisemas plaanis võib toote-teenuse mudelid jagada kolmeks tüübiks:
- tootele keskendunud teenus (ostetavale tootele lisatakse eri teenuseid),
- kasutusele keskendunud teenus (nt liisimine, rentimine, ühiskasutus),
- tulemusele keskendunud teenus (tulemuse või funktsiooni pakkumine läbi teenuse, nt kontorivalgustuse pakkumine teenusena).
Enamlevinud toote-teenuse mudelid, mida üha laiemalt kasutatakse ka avaliku sektori hangetes, on järgmised:
Toote ja teenuse kombinatsioon on mudel, kus hange korraldatakse korraga nii tootele kui ka tootega seotud teenusele (nt tootele lisaks hangitakse regulaarset hooldusteenust). Seda mudelit kasutatakse sageli nt ehitusprojektides, milles seotakse projekteerimine, ehitamine ja hooldus üheks hankeks. Selle mudeli puhul on tarnijal kasulik pakkuda kvaliteetset ringset toodet, sest sel juhul väheneb hooldustööde vajadus.
Ostja maksab toote eest osade kaupa kogu toote kasutusea jooksul. Liisimist peetakse sageli ekslikult ideaalseks ringmajandust edendavaks mudeliks. Olemuselt on liisinguleping finantstoode, kus on kolm osalist: tarnija/tootja ehk müüja, investor ehk liisinguandja ja kasutaja ehk liisinguvõtja. Enamlevinud liisingulepingute puhul annab tarnija/tootja toote omandi üle investorile. Seejärel sõlmib investor lepingu toote kasutajaga, mille käigus investor võib omandiõigusest loobuda või selle säilitada. Seega puudub otsene suhe tarnija/tootja ja kasutaja vahel, kui pole kokku lepitud teisiti. Kuna omand on antud üle investorile, siis tarnijale/tootjale ei laiene üldjuhul vastutus toote eest. Kui liisinguperioodi lõppedes on liisitud toote jääkväärtus null eurot, siis maksab kasutaja toote eest lõppkokkuvõttes rohkem kui toote korraga välja ostes, ja tal võib puududa stiimul kasutada toodet ringmajanduse põhimõtteid järgides.
Puudustest hoolimata on liisimine mitmel puhul ringsuse tagamiseks sobiv mudel – eriti siis, kui jääkväärtus on suurem nullist. Seda tõendab näiteks edukas autode liisimise turg. Ent suurema ringsuse tagamiseks peaks liisinguleping tagama, et tootja või tarnija võtab lepingu lõppedes toote tagasi.
Toote omanikuks jääb tarnija/tootja, kes rendib toodet kasutajale. Rentimismudeli puhul astub tootja/tarnija ostja asemel ise investori rolli. See tähendab suutlikkust investeeringuga tagada, et ostja osamaksed ei pane tarnija eelarvet liiga suure surve alla. Esialgne investeering ongi rentimismudeli kõige keerukam osa, sest igal tarnijal ei pruugi olla ressursse mitme rendilepingu haldamiseks. Seetõttu võib rentimise mudel olla kõige sobivam suhteliselt väikese ostuhinnaga ja suhteliselt lühiajaliselt kasutatavate toodete jaoks.
Jääkväärtuse mudel (tagasiostuskeem) on leping, millega tarnija/tootja ostab kasutajalt toote kindlaksmääratud hinnaga tagasi, kui selle funktsionaalne kasutusiga lõppeb. Selle mudeli rakendamine näitab, et tarnija/tootja väärtustab kasutatud toodet, selle osi või materjale, mistõttu ta soovib hõlbustada nende ringlussevõttu. Jääkväärtuse mudel sobib olukordadesse, kus toote väärtus selle kasutusaja lõppedes on suhteliselt väike. Kuigi hankijate mure, et tarnija lisab jääkväärtuse oma pakkumuses (kõrgemale) müügihinnale, võib olla põhjendatud, pakub see mudel võimalust neile tarnijatele, kes näevad oma toodete tagasiostmises väärtust.
Kasutuspõhine maksmine on sarnane liisingu- ja rendimudelitele. Kasutuskorrapõhise mudeli puhul määrab hinna kasutus- või tarbimismäär, mida peab saama mõõta, nt kilovatt-tundides, kilomeetrites või liikumis-/kasutuskordades. Kasutuskorrapõhist mudelit kasutatakse sageli mitmefunktsiooniliste seadmete (printer/koopiamasin/skanner) hangetes, kus pakutav hind esitatakse ühe lehekülje kohta. Samas kui tarnija saab suuremat kasu võimalikult paljude lehekülgede müümisest, siis see ei pruugi ringsust soodustada. Kasutuskorrapõhised mudelid sobivad ringmajandusse eriti hästi olukordades, kus toote kasutajaid on rohkem kui üks.
Konkreetse kasutusele või tulemusele keskenduva hanke kriteeriumide väljatöötamisel tasub meeles pidada järgmist:
Rentimine või liisimine ei muuda toodet alati ringseks: ringsus sõltub sellest, mis saab tootest pärast selle kasutamise lõppu.
Kui ostetakse teenust, mis nõuab kasutatava toote tootja/tarnija poolset eelnevat finantseerimist (nt rentimine või kasutuskorrapõhine mudel), võib see osutuda hankijale kallimaks kui toote tavapärane ostmine koos tagasivõtuvõimalusega toote kasutusea lõppedes (jääkväärtuse mudel).