Eesti keskkonnahoidlike riigihangete süsteem

Õiguslikud nõuded

Eesti on ELi riigihangete direktiivide sätted üle võtnud riigihangete seadusega, RT I, 1.07.2017). Selle seadusega on kehtestatud riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise kord ning vastutus nõuete rikkumise eest.

Vastavalt riigihangete seadusele (§ 2 lõige 2) tuleb riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestada ka keskkonnasäästlike lahendustega. Keskkonnahoidlikke tingimusi saab kasutada kõikides riigihanke etappides – need saab lisada nii kvalifitseerimistingimustesse, vastavustingimustesse (sh hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse), hindamiskriteeriumidesse kui ka hankelepingu tingimustesse.

Keskkonnahoidliku riigihanke õiguslik määratlus sisaldub keskkonnaministri määruses „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“, RT I, 2.07.2021. Määruse kohaselt on keskkonnahoidlik riigihange menetlus, mille abil ostetakse asju ja tellitakse teenuseid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem keskkonnamõju võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega asjade ja teenustega.

Riigihangete seaduse ja nimetatud keskkonnaministri määrusega on tehtud keskkonnahoidlike kriteeriumide rakendamine hankemenetlustes kohustuslikuks viie tootegrupi puhul:

  • maanteesõidukid,
  • mööbel,
  • puhastustooted ja -teenused,
  • kontori IT-seadmed,
  • koopia- ja joonestuspaber.

Edaspidi on kavas keskkonnahoidlikud riigihanked teha kohustuslikuks ka muudes tootegruppides.

Lisaks kehtivad avaliku sektori hoonetele energiatõhususe miinimumnõuded, mis on kehtestatud riigi tasandil ELi metoodika alusel (nõue tuleneb ELi energiatõhususe direktiivist). Alates 2019. aastast peavad kõik uued avaliku sektori asutuste omandis ja kasutuses olevad hooned olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe direktiiviga on kehtestatud ka avaliku sektori hoonete rekonstrueerimisele energiatõhususe miinimumnõuded.

Hangete korraldamine

Peamine riigihangete eest vastutav asutus Eestis on rahandusministeerium (riigihangete ja riigiabi osakond). Rahandusministeerium kujundab riigihankepoliitikat ja vastutab valdkonna õigusloome eest.

Keskkonnahoidlike riigihangete poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest vastutab keskkonnaministeerium. Keskkonnahoidlike riigihangete poliitika hõlmab ka ringhankeid. Keskkonnaministeeriumi ülesanne on luua tugisüsteem keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eestis.

Rahandusministeeriumi hankimisega seotud ülesannete hulka kuuluvad ka statistiliste andmete kogumine ja töötlemine ning Euroopa Komisjoniga teabe vahetamine. Rahandusministeerium korraldab avaliku sektori hankijatele regulaarseid riigihangete koolitusi ning nõustab pakkujaid riigihankeõiguse tõlgendamisel. Lisaks teeb rahandusministeerium süstemaatilist järelevalvet hankijate üle. Riigihangetega seotud vaidluste kohtuväline lahendamine toimub rahandusministeeriumi juures asuva sõltumatu riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu.

Rahandusministeerium peab üleval riigihangete registrit, mis on veebipõhine töökeskkond hankijatele hangete korraldamiseks ja pakkujatele neis osalemiseks. Registri kaudu on võimalik kõigil huvilistel saada infot avaldatud hangete, sõlmitud lepingute ja esitatud vaidlustuste kohta. 

Hanke keskkonnahoidlikkuse määrab riigihangete registrisse hanget sisesta-des hankija ise, lisades ka täpsema selgituse hanke keskkonnahoidliku osa kohta. Riigihangete registris on keskkonnahoiu kriteeriumid nelja tooterühma kohta (koopiapaber, kontori IT-seadmed, mööbel, puhastusvahendid ja -teenused), mida hankijad saavad hangetesse hõlpsasti lisada. Lisaks saavad hankijad lisada enda sõnastatud keskkonnakriteeriume. Hankeregistri kaudu toimub ka seire keskkonnahoidlike hangete üle.