Ringmajanduse mõiste
Tänapäeva majanduse eesmärk on toota palju ja odavalt, et tagada pidev majanduse kasv. Toodete jätkusuutlikkus ja pikaajaline kasutus ei sobi senisesse raiskavasse, nn lineaarsesse ehk tooda-kasuta-hülga-majandusmudelisse. Üha selgemaks on saanud, et selline majandussüsteem ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Vajame nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena uut lähenemist ja seda pakub meile ringmajandus, kus majandusareng põhineb jätkusuutlikul tarbimisel, uutel innovaatilistel tehnoloogiatel, ringsetel toodetel ja ärimudelitel, mille aluseks on ressursside ja energia tõhusam kasutus, toodete korduskasutamine ja jagamine ning materjalide ringlussevõtt.
Ringmajandus on alternatiiv valitsevale lineaarsele tootmise ja tarbimise majandusmudelile, mis vajab suurt kogust võrdlemisi odavat materjali ja sisendit ning toodab samas palju jäätmeid. Ringmajandus on ennast taastootev süsteem, kus hoitakse tooted, komponendid ja materjalid jätkuvalt nende kõige suurema kasuliku väärtuse juures.
Kui kasutada materjale ringsuse põhimõtte järgi ja vastutustundlikult, on majanduse areng võimalik ilma meie planeedi piire ohustamata. Selleks peame muutma oma tarbimisharjumusi ja toote-/teenusedisaini. Oluline on pikendada toodete kasutusaega ostes ja tarbides ringseid ja kauakestvaid tooteid ning teenuseid, edendada toodete korduskasutust, parandamist ja ümbertöötlemist. Kui toode on viimaks jõudnud oma kasutusea lõppu, tuleb tagada selle maksimaalne väärindamine läbi ringlussevõtu, kasutades saadud teisest tooret samade või muude toodete tootmiseks.
Ringmajandus on Euroopa Liidu kliimapoliitika kõrval üks peamisi strateegilisi suundi, mida tuleb arendada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa poole liikumiseks. Nii peaks aastaks 2050 olema Euroopa Liidus saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud samas ka piisav majanduskasv.
Euroopa Liidu tasandil tugineb ringse majandusmudeli edendamine Euroopa Komisjoni 2020. aastal vastu võetud uuele ringmajanduse tegevuskavale, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe üks nurgakive.
Nii on Euroopa Komisjon näidanud üles põhimõttelist valmisolekut parandada põhjapanevalt Euroopa majanduse ressursitõhusust, kusjuures olulist rolli mängib siin uuele ringmajandusele ülemineku soodustamine. Sellele poliitilisele survele aitavad kaasa mitmete Euroopa riikide küllaltki ambitsioonikad ressursitõhususe ja ringmajanduse programmid ning institutsionaalsed edusammud. Kogu toodete olelusringi hõlmavaid meetmeid sisaldava uue tegevuskava eesmärk on valmistada majandust ette süsinikuneutraalse ja ringse tuleviku jaoks, tugevdada konkurentsivõimet, kaitstes samal ajal keskkonda, ja anda tarbijatele uued õigused.
Ringmajandus ja ringsus
Mõisteid „ringmajandus“ ja „ringsus“ kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid samas keskenduvad need mõisted eri tasanditele.
Ringmajandus vaatleb majandussüsteemi tervikuna – see on tootmis- ja tarbimissüsteem, kus tooted ja nende komponendid säilitavad oma väärtuse läbi materjalikasutuse kasvu vältimise, korduskasutuse ja materjalivoogude sulgemise.
Määratlusest olenevalt võib ringmajandus sisaldada ka muid majandussüsteemiga seotud aspekte (nt tehnoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed aspektid).
Ringsus väljendab üldjuhul ringmajanduse rakendamist kitsamas vaates konkreetsete võtete ja lahenduste, tootearenduse ja disaini, ärimudelite jms abil.
